ajalugu-ruut

Elva – ajalooline kuurortlinn

Nagu paljude teiste linnade sünnilugu, on ka Elva oma seotud raudteeliinide tekkimisega.
1888. aastal hakkas Elvas peatuma vastavatud Tartu- Valga raudteeliin. Tollaegne Elva muidugi ei meenutanud praegust armsat kuurortlinna. Raudteepeatuse läheduses oli vaid postijaam, kõrts ja mõned üksikud talud.

Verevi_0002_tiit käsper

Kaua aga ei läinud, kui juba oli Arbi ja Verevi järve vahelisse männikusse kerkinud esimesi suvilaid. 1901. aastal avati esimene hotell nimega “Tsentraal”. Seeme täisväärtusliku kuurorti tekkimiseks oli istutatud!

Tänu looduslikult kaunile asupaigale ja mitmetele veekogudele hakkas Elva puhkusepaigana vaikselt populaarsust koguma. Kes ei saanud endale seal suvitamist lubada, leidis rakendust puhkajate teenindamises – ja eks tööst vabal ajal sai ikka Elva mõnusid nautida.

Elva kuurortlinn

Verevi järve äärset suvitusmajade kompleksi suurendas veelgi Tartu Ülikooli professorite jaoks ehitatud hoonestus. Hellitavalt kutsuti seda piirkonda Elvas “professorite linnaosaks”. Sarnaselt teiste Eesti kuurortlinnadega, oli ka Elva armastatud puhkamispaik Vene aristokraatide hulgas.
1929. aastal oli selge, et Elva populaarsus on järjest tõusuteel ning puhkajate suureks rõõmuks rajati Verevi järve äärde plaaž ja rannahoone. Sealhulgas ka välibasseinid ja 10 meetrine hüppetorn!

Kõik see viis loomuliku jätkuna Elva ametlikuks suvitusaleviks nimetamiseni. Elva populaarsus oli rahvusvaheline – 1937. aastal registreeriti puhkajaid suisa kaheteistkümnest eri riigist.

Unikaalseks ja eristuvaks tegi Elva asjaolu, et tegemist oli Lõuna- Eesti piirkonnas just sisemaal asuva ainsa kuurortiga.

Elva kuurortlinn