Rahulikud kohad ja ilusad vaated – väärt vaatamist

Kirjanike pink

Elva Muusikakooli taga asuval tuntud kirjanike pingil on mõnus lasta mõtetel omasoodu uitama ning vaadata kaunist Arbi järve.

Kirjanike pink

Kirjanike pingi leiad, kui jalutada mööda Arbi järve kõnniteed Elva muusikakooli poole.

Elva lauluväljaku viimased read

Elva inimeste seas on hinnatud veel Elva lauluväljaku kõige ülemises reas asuvad istekohad, kust avaneb imeline vaade Arbi järvele.

Elva laululava

Peedu vana veskitamm

Peedu vana veskitamm

Kes soovib veelgi varjulisemat paika võib võtta ette teekonna Peedule Vana veskitamme juurde, kus istudes on mõnus unistada ja vee kohina saatel lasta meel uitama.

Veskitammi juurde jõuad, kui sõidad Peedule võttes suunaks Veski või Oru tänava.

Palupera mõis ja kool

Ajalooürikutes on Palupera mainitud Paliperi või Palloperi nime all juba 1582. aastast. 16.‒17. sajandil kuulus mõis von Dückeritele, Bronskytele ja von Fersenitele. Peale Põhjasõda on mõis olnud nii von Rennenkampffide, von Samsonite kui ka von Rosenite valduses. Mõisaansambli suurejoonelisemad ehitustööd võttis ette aadliperekond von Bruiningk, kes omandas mõisa oksjonil 1818. aastal.  Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus mõis von Rentelnidele. 

19. sajandi teisel poolel mitmes etapis valminud esinduslik puidust peahoone paikneb hoonega samal ajal rajatud mõisapargis. Koos kahekorruseliste hoonetiibadega rajatud armastatud romantiline vaatetorn ja vasakul tiival asunud talveaed lammutati kahjuks 1930. aastatel. Peale peahoone on ajaloolises mõisakompleksis säilinud veel ait, viinavabrik ja kahekorruseline maakividest kuivati ja kaheksatahuline linnumaja.

1933. aastal kolis mõisa peahoonesse Palupera kool, mis tegutseb siin tänaseni.

Hellenurme veskimuuseum

Tartust vaid 35 km kaugusel Elva ja Otepää vahel, Hellenurme vesiveskis, saad end kujutleda esivanemate aega. Veski ehitati 1880. aastal Middendorffide pere poolt. Tänaseni töötavad masinad  pärinevad enamasti 1922 aastast, kui praeguse veskiemanda vanavanaisa need ostis. Külaliste saabudes avab mölder turbiini ja veski läheb käima vee jõul. Viljaterade jahuks, mannaks valmimise protsessi saab jälgida algusest lõpuni. Veskiemand pajatab nii suurtele kui väikestele vana-aja eluolust ja pakub leivakojas traditsioonilist rukkileiba ja joogipoolist. Tule sõprade või perega, klassi või töökollektiiviga!

Puhja kirik

Puhja kirik  valmis 1499. aastal kolmelöövilise kodakirikuna. Tähelepanuvääriv on kiriku läänefassaad, kus rikkalikus kujunduses pääseb esile profileeritud portaal mitmete viilu-nišide ja konsooltorniga, mille hävinud ülaosa on asendatud puitehitisega.

Kirikaia müüri juures paiknenud kiviristidest on kaks paigutatud kiriku peaukse kõrvale. Kirikaias on säilinud üks eestikeelse kirjaga lihtne hauakivi – nn. Konnikivi.

Kiriku juures on vana ait ja vastas, maakultuurimaja taga, asub Puhja kalmistu.

Tamme paljand

Tamme paljandi maastikukaitseala asub Võrtsjärve idakaldal, Tamme ja Neemisküla vahelisel alal, kus leidub mitmeid keskdevoni Aruküla lademe liivakivipaljandeid. Tamme paljand on tuntud rüükalade leiukohana, kust alates 19. sajandi II poolest on kogutud palju väärtuslikku paleontoloogilist materjali.

Ligi 2 km pikkusele matkarajale on paigaldatud kokku 10 infotahvlit, mis võimaldavad saada siinse looduse kohta huvitavat teavet.  Matkaraja algusesse juhatab teeviit Sangla-Rannu maantee Kureküla bussijaamast.

Vaikne järv

Vaikne järv on arvele võetud ürglooduse objektina. Järve pindala on 1,1 ha. 

Vahetus läheduses paiknevad Väike Väerada, Elva kalmistu, Elva paisjärv ja Tartumaa Tervisespordikeskus.

Elva seen ja seeneriik

Sa ei ole Elvas käinud kui pole Elva seent näinud!

Elva seen on legendaarne kunagine jäätisekiosk, mis oli 1960. aastatel turistide seas äärmiselt populaarne.
Praegu kiosk enam ei tegutse, kuid see on kohustuslik koht, kus Elvas käies pilti teha.

Ajahambale hästi vastu pidanud seen sai 2013. aastal omale ka hulga väikeseid sõpru! Nüüd on metsa all terve väike seeneperekond, mida armastavad eriti lapsed.

Kuid vahvat seeneriiki armastavad ka elvalased ise, miks muidu nad väikeste seente kerkimise 2013. Elva aasta teoks valisid!

Seeneriik asub Supelranna tänaval Elva haigla vahetus läheduses.

Hugo Raudsepa mälestusmärk

Kes on see galantne härra, kelle büst uhkelt Kesk ja Pargi tänava nurga haljasalal ümbrust vaatleb?

See on Hugo Raudsepp (1883–1952), viljakas näitekirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik. Hugo viljeles peamiselt komöödiat ja satiiri – see peegeldus juba tema vaimukas pseudonüümis “Milli Mallikas”. Ehkki nüüd piirdub Hugo Raudsepp tüünelt Elva elu jälgimisega, elab tema looming edasi.

Muuhulgas on Hugo Raudsepp ka hoiatav näide Elva salapärastest võludest. Algselt tuli Raudsepp siia vaid veidiks tervist parandama, kuid märkamatult jäi peatuma suisa 11 aastaks. Nii vastupandamatu Elva ongi!

One thought on “Rahulikud kohad ja ilusad vaated – väärt vaatamist

Comments are closed.